Ristitütar - Jaak Järv

Seda oli ta ka selgeste wälja saanud, et tema Edgardi iseäralised tundmused kellegi muu kohta ei käi kui wahimehe Madli kohta. Wälised seisuse waheseinad, olgu küll tugewad ja kõrged, ei olnud siin seda seespidist hingesarnadust, mis Looja ehitanud, wististe mitte lõhkuda jõudnud.

Ühel päewal kutsus von Rottendorp wahimehe ette ja ütles:

„Toots, sa ei ole enam minu oma. Ma olen sind uue peremehe omaks andnud. Täna lähed minema.”

Toots kumardas alandlikult ja ütles: „Paluksin ka oma naist ja last minuga temale ühes anda. Meie ei tahaks mitte lahkuda ja ma olen härrat ikka hästi orjanud.”

„Kõik, kõik olen ma teid ära andnud, kõik lähete tükis,” kostis härra.

„Aga kudas härra ristilapsega jääb? Kas tema kah?”

„Jah, tema kah!”

„Jeesuke olgu härraga, Jeesuke meiega,” ütles Toots, – „tea kuhu siis saame wõi kes meie uus härra on.”

Selsamal päewal pidi Toots oma perekonnaga Mugalast lahkuma. Mineku pääl läks Madli oma ristiisal weel jumalaga jätma ja tänama.

„Tänan teid wäga, kallis härra ja ristiisa!” ütles ta ja hääl wärises enesel liigutuse pärast. „Ma olen waene halb laps, aga teie olete mind nii hästi kaswatanud, katnud ja koolitanud. Tänan südamest selle kalli armu eest!”

Ta wõttis härra käe ja andis sellele suud. Tema ilusad selged silmad oliwad niiskeks löönud, ta süda tundis tänu kõrwal ka haledust, et siit pidi lahkuma, kus ta nii wäga õnnelik olla wõinud. Ta ei oleks sellest käest lahti lasta tahtnudgi.

Rottendorp rääkis temaga paar sõna ja kinkis talle ühe trükitud Uue Testamendi, mis paar aastat waremalt Saksamaal oli trükitud. Madli oli siin koolis wiimsel aastal küll pisikest usuliku sisuga raamatut trükikirjaga näinud, aga Testamenti seni ajani ainult kirjutatud kirjaga. Seepärast oli ta selle kingituse üle wäga rõõmus ja ei teadnud, kudas kinkijat tänada. „Lase olla, armas laps,” ütles see. „Sa wõid seda raamatut lugeda ja saad temast armsaid asju leidma, aga hoia teda hästi, et teised teda lugeda ei saa, kes ehk seda oskaksiwad. Sa tead, et rahwale on pühakiri keelatud. Aga ole sa ikka hää laps.”

Selle pääle jättis Madli ka Edgardi jumalaga, mille juures neile mõlemile pisarad palgele weeresiwad. Madli hakkas nuttes minema. Tema haleduse ja ingliwiisilise oleku läbi sai ka tema ristiisa süda liigutatud. „Ära nuta!” ütles ta temale järele. „Uues kodus saab sul wäga hää olema. Ma olen teie uue peremehega sinu pärast rääkinud.”

Lapsuke keeras usaldusega ümber ja küsis: „Kes on meie uus härra? Kuhu wiiakse meid?”

„Teie lähete Aatla härrale; ta on wäga hää härra,” kostis Rottendorp lahkeste.

„Ah, Aatla, see mõis ei olla siit wist mitte kaugel,” ütles laps lahkemalt ja läks.

Rottendorp keeras oma enese tuppa, pani ukse kinni ja istus. Ta näitas iseeneses rahutu olema. Tüki aja pärast liikusiwad tema huuled tasaste: „Kallis, kallis laps. Kes oleks wõinud arwata. Kui armas on.ta mu südamele! Ma oleks ta kõige paremaste üles kaswatanud ja koolitanud, aga mis ma wõin parata. – Oh et niisugune ometi päris mu oma tütar wõiks olla!”

Kui Madli härra juurest tagasi tuli, ronis tema pisike õeke juba rattile. Ema küsis Madli käest: „Mis ristiisa ütles ka?”

„Ta ütles,” kostis laps, „meid wiitawat Aatla härrale ja Aatla härra olla ka hää härra.”

„Seda praegu küüdimees ütles juba,” rääkis isa „et ta meid Aatlasse wiia, – ükskõik, kuhu wiiakse.”

Nad istusiwad pääle.

„Aatla ei ole kaugel, isa, kas ei ole?” küsis Madli Mugala õuest wälja minnes. „Ma mõtlen, ma saan weel ristiisa näha. Ah, Rottendorp on wäga hää ristiisa.”

„Aa Jumal, tütreke!” õhkas ema ja kuiwatas silmi. „Ei sinu jalad küll enam Mugalasse saa. Kes hoolib meie sugustest! Eks ole küllalt sedagi armu, mis sa temalt juba saanud.”

„Ära kurwasta, ema,” ütles Madli nende sõnade pääle. „Von Rottendorp on jo minule wäga hää ristiisa olnud. Aatla härra on wististi ka niisama hää. Ta oli eile siin ja rääkis minuga wäga lahkrste.

Конец ознакомительного фрагмента.

1

Nõnda kirjutab Gothard von Hansen oma selle asja kohalikes raamatus ja tunnistawad seda ka mitmed wanad ajaloo kirjutajad tõeks.

2

Ave ja Sancta on Ladina sõnad – õnnistatud, Püha, ja nendega algawad kaks Katoliku usu igapäewast palwet, Ave Maria, ja Sancta Maria.